teisipäev, 28. juuni 2011


Mäng on väikese inimese töö.


On Ükskoht, kus igav ei hakka,
on Ükskoht, kus mängud ei lakka,
on Ükskoht , kus on oma seadus:
siin ei õpita jonni-teadust...

Esimene nädal sõimerühmas on nüüd möödas ja pean tunnistama, et olen siin tõesti igat päeva nautinud. Lapsed on mulle alati meeldinud ja tihti asetan ennast nende olukordadesse.Nad on avameelsed, ausad, avatud ja julgevad olla veel mina ise.
Vahel meenuvad mulle ka minu enda tunded lapsepõlve kogemustes. Mäletan, millest lapsepõlves rõõmu tundsin ja millest puudu jäi.
Vanemad küsivad vahel, kuidas me jaksame? Anname endast palju, aga vastu saame ka väga palju-laste tegutsemislust, siirus ja ehedus.Tore on koos selliste lastega kasvada ja üha uuesti kogeda nende imelist maailmaavastamist ning selle üle ühiselt rõõmu tunda. Nii väikeste laste mäng ongi avastamine, teada saamine, uurimine. Siin pole kunagi sarnaseid päevi. Iga päev on uus ja eriline. Väike laps võtab omaks selle, mida näeb ja kogeb.
Muidugi igatsen ma ka enda rühma laste järele, aga need päris pisikesed on hoopis teistsugused.
Õppimine peaks ka neile olema lõbus ja püüame teha nii, et iga laps tunneks end erilisena. Tore on jälgida nende maailma avastamist. Aga kõige toredam on veel see, et koos lastega on ka meil endil aega märgata ja rõõmu tunda kõige pisematestki asjadest meie elus. Iga päev saame südamest naerda. Tegelikult on nad ka väga kavalad ja püüavad meid igati ära kasutada.
Täna palus üks poiss, et ma teda söödaksin. Küsisin miks ta ise siis ei söö, oskab ju küll. Ta vaatas mulle tõsise näoga otsa ja teatas, et sääsk hammustas teda eile, sellepärast ei saagi ise süüa.

Olen õnnelik, et mu töö on mulle ka hobiks. Mul on siiralt hea meel, kui lapsele jääb tema rõõmuderohke ja kordumatu lapsepõlv. Armastan oma tööd ning , naudin nalja ja naeru.
Täna tegigi juhataja mulle ettepaneku sügisest jälle sõimerühma tööle asuda. Ahvatlus on, aga mu oma mudilastest on ka kahju.

4 kommentaari:

  1. STundub nii, et sa oled fantastiline kasvataja ja need lapsed on õnnega koos, kes sinuga koos saavad kasvada. Meie lapselapse rühmas on üks kasvataja samasugune. Ega teistelgi viga pole, aga tema päevi lapsed lausa ootavad. Kui ema sel päeval talle järele tuleb, on laps palju rõõmsam ja lisaks veel ilus patsisoeng ka pähe tehtud. Imestan alati, kuidas mõnel jätkub tähelepanu ja hoolimist kõigile lastele.

    VastaKustuta
  2. Meil on enamus selliseid "kiiksuga"nagu mina,kes oma tööd naudivad. Praegu on veel eriti huvitav aeg. Oleme valvelasteaed ja palju on võõraid lapsi. Eile lohutasin ühte nutvat tüdrukut. Ta kuulas mu pika jutu ära ja vastas siis:"što,što".Teine seisis kõrval ja tahtis"mamat".Mõtlesin juba, et meil on vene lasteaed.
    Tegelikult pole harvad need õhtud, kus lapsed ei taha koju minna ja panevad oma vanemad enda järgi ootama. Mõned saavad lausa pahandada, et jälle tulid nii vara.

    VastaKustuta
  3. kui ma saaksin, siis usaldaksin oma lapselapsed tõesti sinu hoolde.

    Tore , et kirjutad ja nii palju on sinult õppida

    ja sinu mured teevad murelikuks

    VastaKustuta
  4. Aitäh, et muretsed minu pärast, aga ma saan alati hakkama. Mul on lihtsalt natuke teistsugune elu nüüd.
    Homme on mul juba 2 laululast ja läheme kõik laulupeole. Saan jälle nädal aega vanaema olla.
    Naerame veel siiamaani seda aega, kui mu lapselaps 2 aastaselt meil esimest korda suve veetis. Tegelikult nautis ta ju täiega, sest mu oma noorem tütar oli siis ka veel väike ja meil oli laste jaoks aega. Viimaks, kui emme talle järgi tuli, ronis autosse ja pahvatas meile:"Mu pea juba valutab teiedest. Ma lähen nüüd minema..."Ta on kogu aeg olnud sellise otsekohese ja nutika ütlemisega.

    VastaKustuta