kolmapäev, 6. juuli 2011

Täna öösel ma ei maga.


Tasapisi hakkab mulle midagi meenuma. Selline ähmane tunne sealt kusagilt kaugelt minevikust. Umbes 10 aastat tagasi. Töötasin siis esimest korda suverühmaga.
Iga päev tulevad aina uued ja uued lapsed. Uued iseloomud, nimed, harjumused. Räägid, näitad, aitad, lohutad, seletad, õpetad. Järgmisel päeval alustad otsast peale. Jalad käivad, käed liiguvad ja suu aina jahvatab. Söödad, aitad riidesse, paned magama, loed unejuttu ja suu ainult käib. Vahel ka kurtidele kõrvadele. Mõni lihtsalt ei pane esimesel kahel korral sind tähelegi. Alles kolmandal korral tuleb sealt mingi ebamäärane vastus. Mõni ju umbkeelne ka ja muidugi nad veel pisikesed.
Saan ju väga hästi aru, et võõras maja, võõrad lapsed ja võõrad tädid. Ega meilgi palju lihtsam ole. Katsu korraga kõik uued lapsed meelde jätta ja siis nad õues teiste võõraste laste vahelt ära tunda. Loed kogu aeg. See laps ja see laps ja vist see laps oli ka. Kaotsi ei lähe keegi. Kõik on hoitud ja armastatud. Õhtuks ei jaksa suu enam ühtegi liigset sõna rääkida ja kõrvad lihtsalt ei viitsi kuula
ta. Tahaks natukenegi vaikust, üldse mitte midagi mõelda ega rääkida.
Kodus ootavad mind aga mu oma laps ja lapselaps. Mõlemad tahavad ka rääkida oma päevast. Kuulad siis monotoonselt ja automaatselt ja räägid ja küsid ja vastad ja õpetad jällegi.
Õnneks läheb selline aeg kiiresti mööda. Paari päevaga loksub kõik jälle paika ja saab asja rahulikult võtta. Tagantjärele ajab kõik ainult naerma. Pealegi minu nooremal lapsel täna esimene tööpäev. See ju ka suur ja tähtis asi. Esimene suvetöö ja päris omateenitud raha tulemas.
Lapselaps ajas mitu päeva juba oma joru, et teeme õudukaõhtu ja tellime DigiTV filmi. Küsisin kas ta ikka julgeb pärast magada ka. Ta oli endas nii kindel. Kinoõhtuks kooriti hunnik porgandeid ja tehti dipikastet. Filmi valimine võttis aga aega. Vaimudetund hakkas juba kätte jõudma, kui lõpuks valik sai tehtud.
Vaatasime "Orbudekodu". Mina polnud nõus veriseid ja koledaid filme vaatama ja sai siis üks tagasihoidlikum valitud. Sellest hoolimata oli meie superkangelane ja idee algataja suurema osa filmist peadpidi teki all. Kell näitas juba järgmist päeva, kui lõpuks magama saime. Minu magamistoast viib uks ter
rassile. Meile meeldib magada, kui uks on lahti ja mõnus jahedus sisse hiilib. Vaevalt saime magama jääda, kui mu vastast naabrimees sõpradega oma koju jõudis. Öösel kostab igasugune jutt ja müra nii hästi, nagu oleks siinsamas kõrval. Kuulasin siis kui väärt mees on minu naabrimees. Muidugi ei jätnud ta iga lause järel kordamata, et tal on puhkus ja nii kuni kella viieni hommikul. Kuulaks ju teda küll, aga kaua võib. Teatasin talle, et kell 2 öösel tulen täna akordioniga tema rõdu alla ja mängin terve öö "Läänemere laineid". Siis ta lõpuks teab, mis tunne meil on ja juba neljandat ööd.


6 kommentaari:

  1. See akrdioni-mõte on hea. Tee see ära, siis kirjuta kuidas läks ja kas abi ka oli. :)

    VastaKustuta
  2. Magasime täna nagu kotid.Selline vaikus ja rahul. Öösel mingi kell kuulsin automürinat, aga ilmselt läks kikivarvul tuppa.Tuli õllesummerilt, aga mul on veel aega oma lubadus teoks teha ja tegelikult võime veel mehega duetti mängida.Mul on 2 akordioni. Seda uhkem tuleb.

    VastaKustuta
  3. mul puhkus algamas, kas võib kontserdile tulla?

    VastaKustuta
  4. No siis peab tütre ka süntesaatorit, lapselapse kitarri mängima panema ja kellegi veel vaatama, kes pileteid hakkab müüma. Ega siis mina sellisel põhimõttel ei ela, et kunst kuulub rahvale. Ikka nii, et mulle niipalju, kui kanda jaksan.

    VastaKustuta
  5. oi, mina olin ka pikka aega lasteaikasvataja ja koige rohkemmulle meeldis olla suvel tööl kui meie lasteaed oli valvelasteaed, ehk siis teised lasteaiad olid puhkusel, jessus see oli alles põnev, esimese päeva õhtuks pidid nimed selged olema, sest kui vanemad õhtul järgi tulid siis pidid ju teadma keda lastest kutsuti Kadriks ja keda Oliveriks .... mulle meeldis tutvuda uute inimestega ja uute lastega , palusin ennast alati tööle selleks suveks kui olime valvelasteaiaks. IMELISED mälestused ...
    Kontsert naabri akna all on hea mõte , mäletan korra lasin maki pealt 3 tundi järjest Anne AdAmsi laulu "RAHUNE Nüüd MU SÜDA " . Naabrimees kaevas aias maad ja mina oma aias - ja makk oli väljas , siis tuli naabrimees ja küsis kas mul muud linti ei ole....

    VastaKustuta
  6. Tegelikult oli jah see suverühm väga huvitav kogemus ja nüüd tagantjärele lausa kahju, et otsa sai.Eks järgmisel aastal ilmselt jälle.Nii palju nalja, uusi kogemusi ja kombeid. Viimase päeva lõpp oli veel eriti vägev. Leidsime 3 poissi põõsa tagant pissimast. Nende lasteaias pidi tohtima nii teha.

    VastaKustuta