Küsisin täna nooremalt tütrelt mida ta arvab, kas rohkem raha kulub poiste või tüdrukute peale. Tema arvas muidugi, et kindlasti poistele. Kallid jalanõud, firmariided ja muidugi igasugused ekstreemsed spordialad. Poisse ja tüdrukuid on meie peres täpselt võrdselt, aga arvan, et rohkem raha kulutatakse ikkagi pesamunade peale.
Ma pole oma nooremale tütrele kunagi öelnud, et see on liiga kallis või ma ei saa seda praegu lubada. Kui tunnen, et ma tõesti ei saa seda osta, püüan ta mõtlemist nii suunata, et ta küsiks endalt, kas tal on ikka seda tegelikult ka vaja. Millegipärast tundub mulle, et mu 3 vanemat last pole küll nii kergekäeliselt asju ja taskuraha saanud. Ajad on muidugi ka teised, aga eks vabandusi leiab ju igal ajal.
Ega mu laps polegi ju minult midagi nõudnud, aga kui ta tuleb sedasi malbelt oma ilusaid silmi pilgutades ja vaatab sedasi anuvalt mu otsa, siis mu süda sulab sees. Eks nii need pere nooremad lapsed ära hellitatakse. Ise olen ju ka sama saatuse osaliseks saanud. Olin samuti kõige noorem ja nii mõnigi kord vaadati mu ulakustele läbi sõrmede ning sain kergemini andeks.
Garderoobi koristades leidsin enda pluusi. Naljakas, et see mul üldse veel alles oli. Seda kandes olin täpselt sama vana, kui minu tütar praegu. Ilmselt siiski natuke pisem.
vaat mis tähendab oma maja - isegi noorpõlve pluus on alles. Kahju et pilti suuremaks ei saa, oleks huvitav moodi vaadata :)
VastaKustutaaga mis raha kulutamisse puutub, siis ei oska isegi vastata - ajad on nii erinevad.
VastaKustutaSeda tean küll, et kõige vanemal oli kõige vähem võimalusi koduelu nautida, millest on nüüd väga kahju.
Ilmselt ma olen tahtnud noorema lapsega endale tõestada, et ma saan teda kasvatades ka üksi sama hästi hakkama, kui koos tema isaga. Ta oli siis ju 11 aastane.Tahtsin,et tal oleksid kõik samad võimalused, mis teistelgi lastel.
VastaKustuta